Decoration, Inspiration

Lambipirni ajalugu. 3. osa.

viejo 15086 3bh g27355 4

Lambipirni ajalugu – järg

Esimene osa.

Teine osa. 

1959.

1959. aastal tutvustas GE esmakordselt halogeenlampe. Need lambid, mis on hõõglampide kohandus, vähendasid hõõgniidi ebaühtlast aurumist ja ümbrise tumenemist, täites pirni mitte inert-, vaid halogeengaasiga. Halogeenlambid ka kestsid kauem – nende keskmine eluiga oli 1500 tundi ja need tarbisid 15% vähem energiat.

 

Vaatamata arvukatele aastate jooksul tehtud täiustustest jäid tänapäevased hõõglambid siiski ebaefektiivseks. Tegelikult muundatakse nähtavaks valguseks umbes 10% hõõglambile kuluvast elektrist, ülejäänud energia kulutatakse soojusena.

 

1970. aastad

Energiakriis inspireerib energiatõhusat valgustust

1970. aastate naftakriis USA-s tekitas huvi taastuvenergia ja energiatõhusate elamute valgustuse vastu. Valgustusinsenerid alustasid fluorestsentsvalgustuse kohandamist eluruumide tarbeks. Fluorestsentslampe on kasutatud alates 1930. aastatest, kuid peamiselt äri- ja tööstusvalgustuseks.

1976. aastal painutas GE insener Edward E. Hammer luminestsentstoru spiraaliks, luues esimese kompaktse luminestsentslambi.

 

1980. aastad

1980. aastate keskel hakkasid turule jõudma esimesed kompaktsed luminestsentslambid, mille hind jäi 25-35 dollari vahele. Paraku kõhklesid tarbijad uue valgustustehnoloogia kasutuselevõtus selle hinna, mõõtude ja tootlikkuse tõttu. Esimesed kompaktsed luminestsentslambid olid suured ja kohmakad ning ei sobinud paljudesse seadmetesse. Samuti kiirgasid nende lambid nõrka valgust ja töötasid lünklikult.

Luminestsentslampide hinna, tootlikkuse ja tõhususe hilisemad parendused on muutnud need energiateadlike majaomanike ja ettevõtete jaoks ideaalseks valikuks. Tänapäeval kasutavad kompaktsed luminestsentslambid 75% protsenti vähem energiat kui traditsioonilised hõõglambid. Samuti on nende keskmine tööiga 10 000 tundi, mis on umbes kümme korda pikem kui hõõglambil keskmiselt ja maksavad need ka kõigest 1,71 dollarit tükk.

 

Valgusdioodid valgustavad tulevikku

Valgusdioodid (LED) on tänapäeval üks kiiremini arenevaid valgustustehnoloogiaid. LED-id on tahkisvalgustuse tüüp, milles kasutatakse elektrienergia nähtavaks valguseks muundamiseks pooljuhte.

Esimesi valgusdioode hakati tööstuslikult tootma 1970. aastate lõpus ja kasutama valgusindikaatorites ja kalkulaatoriekraanides.

 

1990. aastad

1990. aastatel koondasid teadlased oma jõupingutused LED-ide energiatõhususe parandamisele. 1993. aastal töötas Shuji Nakamura välja esimese eresinise LED-i, viimase ereda valge LED-valguse saamiseks vajaliku komponendi. Peagi pärast seda eksperimenteerisid teadlased siniste, punaste ja roheliste dioodidega, kattes need luminofooriga, et need näiksid valged.

 

2000. aastad

2000. aastate alguses ilmusid turule esimesed LED-lambid. 2008. aastal kuulutas USA energeetikaministeerium välja konkursi, et ergutada ülitõhusate pooljuhtvalgustite väljatöötamist. 2009. aasta lõpus esitles ettevõte Philips oma LED-lampi tavapärase 60 W lambipirni väljavahetamise võistluskategoorias. Võitnud lamp maksis 40 dollarit ja peab väidetavalt vastu kauem kui 27 aastat.

Alates 2008. aastast on LED-lampide hind langenud üle 85%, mistõttu on need taskukohased valikud kodude, ettevõtete ja avalike ruumide valgustamiseks. LED-lambid on 6-7 korda tõhusamad kui hõõglambid, vähendavad energiatarbimist 80 protsenti ja kestavad 25 korda kauem kui hõõglambid.

 

Loe ka: Kunstlik valgustus on kaasaegse tsivilsatsiooni üheks tunnuseks. 

 

Kaasaegse lambipirni pärand

Tänapäevane lambipirn pole mitte ainult teinud revolutsiooni koduses ja tööelus, vaid mõjutanud ka linnade arengut ja kiirendanud majandust. Paljud inimesed rändasid tööotsingutel maalt linna. Restoranide ööelu, ettevõtted ja spordiüritused pakkusid uusi töö- ja meelelahutusvõimalusi. Elektrilised lambipirnid on loonud vahetustega töö praktika, parandanud töö efektiivsust ja võimaldanud tõsta tootlikkust. Samuti on need parandanud töötingimusi, kõrvaldanud gaasivalgustusest põhjustatud palavuse ja saaste ning vähendanud tuleohtu. Elektrikulu kompenseerisid sageli madalamad kindlustusmaksed. Samuti on lambipirnid muutnud viisi, kuidas tooteid tarbijatele müüa ning toonud kaasa kirevad reklaamstendid ja -plakatid.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga